Illutoqqanut tunngasunik nutaarsiassat
Illulioriaatsit pillugit allaaserisat nutaat

Nunatsinni illulioriaatsit pillugit allaaserisat 13-it quppersakkatut saqqummersinneqarpoq. Quppersagaq Katersugaasivilerisup Inge Bisgaard aqutsisooqataaffigaa kiisalu Katersugaasivilerisup Sika Filemonsenip allaaserisaa "Når Grønlands gamle bygninger får nyt liv" qupperneq kingullermi atuarneqarsinnaalluni.

Ingep nersornaaserneqarnera
Katersugaasivilerisoq Inge Bisgaard Europami Kommissionip aamma Europa Nostrap 2025-mi kulturikkut kingornussarsianut nersornaasiuttagaannik 30-usuni nersornaaserneqartunut ilaavoq.
Nersornaat tunniunneqarpoq Kalaallit Nunaanni illut kulturikkut kingornussat ukiuni arlalinni illersorniarlugit suliniuteqarsimanera pillugu.
Tamanna septembarip 26-ani Hans Egedep Illuani Nuummiittumi nalliussineqarpoq. Bronze allagartaq tunniunneqartoq Nunatta Katersugaasiviani nivinngarneqarumaarpoq.
Suleqatit ilaquttat nalliuttorsiornermut peqataapput.
Tusagassiutinut nalunaarut

European Heritage Award / Europa Nostra Award 2025 Inge Bisgaardimut
Ulloq 12. juuni 2025 Europa Kommission-ip aamma Europa Nostra-p Europami kulturikkut kingornussanik 2025-mi nersornaasiinermi ajugaasut nalunaarutigai. Nalunaaruteqarnermi nuannaarutigilluinnakkatsinnik Nunatta Katersugaasiviani katersugaasivilerisoq Inge Bisgaard nersornaaserneqarpoq.
Nersorinninniarneq Europa Nostrap Europa-Kommissionillu ukiut tamaasa ingerlattarpaat taaguuteqartillugu European Heritage Awards/ Europa Nostra Awards. Ukioq manna Europami kulturikkut kingornussanik nersornaatit ataqqinarnerpaat ajugaasunut imaannaanngitsunut 30-nut nunavissuarmi nunanit 24-neersunit tunniunneqarsimapput.
Ajugaasut ilisaritinneqarneri tusagassiutinut nalunaarummi atuarneqarsinnaapput.
Tusagassiutinut nalunaarut uani takuuk
Ingip ilisaritinnera uani atuarsinnaavat
Kiisalu, Kuturikkut kingornussanik tapersersuisut soqutinginnittullu Public Choice Award-mik qinersinissaminnut maannakkut kajumissaarneqarput. Taasineq 12. septemberi tikillugu ingerlanneqassaaq. Periarfissaqarputit taaseqataanissarnut.
Orsoq atorlugu qalipaammik sananeq

Qanga illup silataanut qalipaatissamik nammineq sanasoqartarpoq. Tassa puisip orsua pingaarnertut akoritillugu qalipaat sananeqartarpoq. Qalipaat paneraangat qillersuunngilaq masammullu illersuutitaqarluni. Orsup tikka kutsummik akullugu annikillisarpoq, piffissallu ingerlanerani tipaaruttarluni.
Puisip orsua atorlugu qalipaatimik nammineq sananeq illit aamma misilittaruk. Aningaasartuutaasunullu sipaaruteqarlutit.
Ataatungaani saqqummiunneqarnera isiginnaaruk.
Qalipaassiornissamut ilitsersuut