
Qimmeq qimuttoq uummannap qaqqaata saani. Uummannaq, marts.

Uumasup nakorsaa Rikke Langebæk QimmeqHealth-imit qimmeq qimuttumik misissuisoq. Ilulissat 2018.
Suliniut Qimmeq 2017-2022
Suliniut Qimmeq Kalaallit Nunaanni aallaaveqarpoq takussutissianillu imaqarluarluni. Angusat ukua aqqutigalugit paasissutissiissutigineqarput: ilisimatuussutsikkut allaaserisat, allaaserisat nuannarineqarluartut, Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu saqqummersitsineq ingerlaartoq, filmiliat naatsut tallimat qimussertartunik ilisarititsisut, assinik atuakkiaq, ilinniartitsissutit meeqqanullu atuakkiat aammalu inuit attaveqaqatigiittarfiini ikkussat. Suliniummi misissuiffigisani ilaatigut ilanngunneqarput: qimmip qimuttup genetikkikkut tunuliaqutaa, peqqissusianik nappaataanillu - ilaatigut nappaatip tunillaassuunneranut pissutaasut aamma illersuineq, kiisalu qimmip kulturikkut pingaaruteqarneranik nassuiaasersuinikkut suliaqarneq.
Suliniummi Qimmeq-mi 2016-miit 20219-mut qimussertarnermut kulturi aammalu qimmip qimuttup genetikkikkut tunuliaqutaa misissorneqarput. Tassani paasineqarpoq ukiuni qulikkuutaani marlunni kingullerni qimmit amerlassusaat 50%-it missaannik ikileriarsimasoq, Kalaallillu Nunaanni qimmit qimuttut siunissaat qulakkeerniarlugu suleqatigiinnissap pisariaqassusaa ersersinneqarpoq. Suliniut taanna ilisimatusarnermik soqutiginninnermik annertuumik pilersitsivoq aammalu ilinniartitaanermut periarfissat arlallit inuiaqatigiinnullu iluaqutaasinnaasut pilersinneqarlutik. Uani paasisaqarnerugit.
Suliniut Qimmit 2023-2026
Suliniummi Qimmeq-mi kalaallit qimmiata genetikkikkut kulturikkullu nutaamik oqaluttuassartaa ingerlanneqarpoq. Misilittakkat taakku tunngavigalugit Qimmit alloriarnermut tullermut ingerlaqqippoq: kulturikkut oqaluttuarisaanerup aamma genetikkimik misissueqqissaarnermi periutsit ataatsimoortillugit kalaallit qimmiisa oqaluttuarisaanerat ukiumi 1.000-imiit ullumikkumut maanna misissoqqissaarneqalerpoq: qimminit siullerpaamik Issittoq akimorlugu Kalaallit Nunaannut ikaartut, Vikingit umiarsuaat atorlugit Islandimiit nunasisut, ullumikkut qimmit qimussinik qimuttut, savat qimmii imaluunniit qimmit sofami innaannarlutik sinittut.
Qimmit-mi suliniutit marluk ataatsimoortinneqarput: Dog as Cultural Icons – the History of Inuit and Norse Dogs in Greenland, 2023-25, Augustinus Fondenimit aningaasaliiffigineqartoq. Aamma Ancient Thule Inuit dog populations in Southwest Greenland: proxy for future Inuit dog Survival in the Arctic, 2024-26, Danmarkimi Danmarks Frie Forskningsfondimit aningaasaliiffigineqartoq.
Qimmit kalaallit danskillu institutioniisa arlallit akornanni qanimut suleqatigiinnertut ineriartortinneqarpoq: Globe Institute, Københavns Universitet, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Ilisimatusarfik, Danmarks Nationalmuseum.
Suliniummi pingaarnertut sammisani pingasuni faginut arlalinnut tunngasut misissornissaat ukkatarineqarpoq: Inuit qimmeqarnermut kulturiat tigussaasoq, nunat avannarliit qimmiisa oqaluttuarisaanerat aammalu Kalaallit Nunaata Kujataani qimminut kingullernut attuumassuteqarnerat. Itsarnisarsiornermiit, etnografimiit, genetikkimit aamma biologimit ilisimasat ataatsimoortinneqarnerisigut anguniagaavoq, qimmit taakku maluginiagassat kulturikkullu pingaaruteqassusaat pillugit tamakkiisumik paasisaqarnissaq.
Misissueqqissaarnermi apeqqutit pingaarnerit pingasut sammineqassapput:
- Kalaallit Nunaanni issittumilu sumiiffinni allani inuit qimussernermut kulturiat qanoq nassuiaatissartaqarpa?
- Nunani avannarlerni qimmit qanoq nassuiaatissartaqarpat, aamma imminnut ullumikkullu racenut qanoq attuumassuteqarpat?
- Kalaallit Nunaata Kitaata Kujataani qimuttut nunanilu avannarlerni qimmit akornanni oqaluttuarisaanikkut akulerunneqartarsimanerinik uppernarsaatissaqarpa?
Qimmeq health
QIMMEQ Health pillugu suliniummi uumasut nakorsaannit ataatsimut anguniagaavoq kalaallit qimmiata assigineqanngitsup kulturikkut, genetikkikkut oqaluttuarisaanikkullu peqqinnerulernissaa tassungalu atugassarititaasut pitsanngorsarnissaat. Taamaattumik suliniummi immikkut ittumik anguniarneqarpoq nunatsinni uumasut nakorsaat nakorsaatillu pissarsiarineqarsinnaanerisa annertusarneqarnissaat. Tamatumani massakkoqqissaaq iliuuseqartoqarpoq, tassa najugaqarfinni qimuttoqarfiusuni utaqqiisaarutinik uumasut nakorsaqarfiinik pilersitsisoqarluni.
Uumasunut nakorsaqarfeqarnerup ilutigisaanik qimmit qimuttut peqqissusaat, nappaatit aamma fysiologii pillugit misissuisoqartarpoq. Kalaallit qimmiat Issittumi ukiuni hundredelikkaani uumasuutigineqarsimammat, qimmimit paasisat avatangiisini pisunut allanut, soorlu avatangiisinut toqunartunik zoonosenillu mingutsitsinermut takussutissatut atorneqartarnissaat aamma pissusissamisoorpoq. Uani paasisaqarnerugit.
Qimminik qimuttoqarfinni uumasut nakorsaat
Ullumikkut qimmit qimuttut peqqissusaannut unammillernartut annersaat tassaasinnaavoq qimuttoqarfinni uumasut nakorsaqannginnera. Taamaattumik qimmiutillit qimuttutik ajoqusersimappata napparsimalerpataluunniit uumasut nakorsaannit ikiorneqarsinnaanngillat. Ullumikkut uumasut nakorsaannit ikiorneqarsinnaaneq pillugu uani paasisaqarnerugit.
Aningaasaateqarfinnit soorlu Skibsreder Per Henriksenimit aamma Hustrus Fondimit kiisalu Dyrenes Beskyttelsemit ukiuni kingullerni aningaasaliissutit iluaqutigalugit, QimmeqHealthip uumasut nakorsaannik neqerooruteqartarnini ingerlatiinnarpaa, Kalaallit Nunaanni qimuttoqarfinni assigiinngitsuni uumasut nakorsaqarfiinik utaqqiisaarutinik pilersitsinikkut.
Qimmit qimuttut nalunaarsorsimasut amerlanersaat ilaatigut illoqarfinni ukunaniipput: Ilulissani, Sisimiuni, Uummannami, Upernavimmi aamma Tasiilami. Taamaattumik sumiiffinni taakkunani uumasunut nakorsaqarnissaq ukkatarineqarpoq. Periarfissaatillugu QimmeqHealth-imi uumasunut nakorsat aamma nunaqarfinnut minnerusunukartarput.
Uumasunut nakorsaqarfiit suliaat Facebookimi malinnaavigisinnaavatit: QimmeqHealth qimuttoqarfinni uumasut nakorsaqarfiat.
Arctic Nomads
Arctic Nomads-imik suliniuteqarnermi siunertaavoq qimussertarnerup kulturiata Issittumi inuiaqatigiinnut pingaaruteqassusia pillugu ilisimasaqarnerulernissaq. Suliniummi ilaatigut 2016-ip naalernerani Sisimiuni nunat tamalaat qimussertartut ataatsimeersuarnerat ingerlanneqarpoq, tamatumalu kingorna ulluni marlunni qimusserneq pillugu seminareqartoqarpoq oqalugiarnerillu ingerlanneqarlutik.
Aaqqissuussinermi qimussertartut Ruslandimeersut, USA-meersut, Canadameersut Kalaallit Nunaanneersullu kiisalu politikerit, inuussutissarsiortut, ilisimatuut soqutigisaqaqatigiiffiillu allat katersuutsinneqarput. Seminareqarneq tunngavigalugu peqataasut qimussertarnerup kulturiata qanoq pitsaanerpaamik illersorneqarnissaa ineriartortinneqarnissaalu pillugit siunnersuutinik innersuussutinillu piareersaasimapput. Uani paasisaqarnerugit.
Uani ilisimatuussutsikkut misissukkat pillugit paasisaqarnerugit:
Pillugu Ancient dog migrations into the North American Arctic.
Pillugu The discovery of an ancient Siberian dog and the unique adaptations of the Greenlandic sled dog.
Pillugu Interbreeding of Greenlandic sled dogs and Arctic wolves in Avanersuaq, North Greenland.
Pillugu Encounters between Greenlandic sled dogs, humans, and Arctic wolves in West and North Greenland.
Pillugu The regional genetic history of Greenlandic sled dog from the arrival of the Inuit to the present day.
- (Saqqummissaaq 10. juuli)
Pillugu Dog sledding in the archaeological record.
Pillugu Approaching the Past through Practice: Reconstruction of a Historical Greenlandic Dog Sled.
Pillugu Of skin and bones: re-visiting an Inughuit dog sled procured by John Ross in 1818.
Nunarsuaq tamakkerlugu nutaarsiassat: