Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu
Grønlands Nationalmuseum & Arkiv
BurgerBurger
Arrow-simple-leftArrow-simple-leftArrow-simple-rightArrow-simple-right

Aasiviit

Aasiviit pisartuni uteqattaartuupput aasakkullu pisarluni, taakkualu tassaapput aasakkut najugaqatigiit avannaaniittut kujataaniittullu naapittarfii. Aasivittarnerit allaat pisarsimapput nunasiaataasimalereernerup kinguningaatsiaa, tassanilu eqimattakkuutaat imminnut naapittarsimapput aasivittarfinni aaliangersimasuni nioqqutissanik assigisaannillu paarlaaqatigiinniarlutik. Tamakkunanittaaq ajornartorsiutit aaqqinneqartarsimapput nutaarsiassallu ingerlateqqinneqartarsimallutik. Aasiviit inoqangaatsiartarsimapput aammalu ilaannikkut aapparisassamik nassaartoqartarsimavoq, taamaasillutillu nalunngisat amerlisarneqartarlutik.
Aasiviit

Aasiviit tassaasimapput ataatsimoortarfiit pingaarutillit, tassanilu ataatsimuussuseq, pisuussutit kulturikkullu pigisat ineriartortinniarneqartarput. Ataqatigiissuseq peqatigiilersitsisartpoq nalunngisanillu paarlaaqatigiiffiusarluni, nalunngisat atortussanut nutaanut, atortussallu qanoq atorneqarsinnaanerinut tunngasut, aammattaarlu silasiornermut piniagassanut piniagassallu ingerlariaasiannut tunngassusillit.

Inuit sungiusimasimavaat angalaaneq, aatsaallu europamiut nuna nunasiarimmassut niuerfinnillu aaliangersimasunik pilersitsimmata tamanna unikaallatsinneqarsimalluni. Inuit eqimattakkuutaarlutik amerlasuut Aasivinnut aaliangersimasunut imminnut naapigiartarsimapput nioqqutaatissaminnik paarlaaqatigiikkiartorlutik. Taamanna aasivinnut ingerlaaernerit angerlarsimaffimmiit utimullu ilaanneeriarlutik ukiuni arlalinni ingerlanneqartarput. Aasiviit ilisimaneqarnerpaat tassaasimapput Sermermiut Ilulissat nalaani, Taseralik Sisimiuni, Kangeq Nuummi, Uunartoq Nanortalimmi aammalu Aluk Tunumi sangoriap nalaani. Piffiit aaliangersimasut toqqarneqartarput piffiup inissisimanera pisuussutaalu allani pineqarsinnaanngitsut eqqarsaatigalugit.

1970-ikkunni kulturikkut akiuunerup nalaani aasiviit nutartigaallutik uteqqipput. 1976-iminngaanniit 1996-ip tungaasut aasivittoqartarsimavoq ukiut tamaasa tamannalu sapaatip akunnerinik marlunnik sivisussuseqartarluni, tamannalu kulturikkut anersaakkut politikkikkullu sammisanik imaqartarluni. Naapisimaarnermi naapiffiit ukiut tamaasa allanngorartarsimapput. Aasivinni isummanik avitseqatigiinnerit massakut pisunut tunngassarput, aasiviullu naammassineriani isumaqatigiissutit pilitikerinut aaliangersimasunut nassiussuunneqartarput. Aasiviit ilisarnaatigisarsimavaat inuit kulturikkut kingurnussaannut itinerusumik inuit eqqumiitsuliaannut, nipilersuutaannut isiginnaagassiaannullu tunngasunik ineriartortitsinissamik suliniuteqarneq. Taamaaliornikkullu iniut eqqumiitsulioriaasiat renæssanceqalerpoq, taamaasillunilu eqqumiitsuliornikkut politikkikkut oqariartuutit ersarinnerulerput socialrealismemik imaqarlutik mumisitsiniarnermillu tassanilu aamma kalaaliussuseq ersaarilluinnalersimalluni. Qajartorneq 1970-ikkunni atorneqarunnaavingajassimavoq, tamatunali nalaani inuusuttuninngaanniit timersuutitut atussallugu nuannarineqarlualerpoq. Tassanilu qajaq kisimi nuannarineqalinngilaq, tassami qilaatersorneq uaajeernerlu nipilersornermi isiginnagassiornermilu nutaaliaasumi atorneqaleriartulerput.

Najoqqutarisat:

Dahl, Hjalmar: Aasivik – Inuit isumasioqatigiiffiat, Auakkiorfik, 2005.

Kramer, Finn Erik: ”Om at udleede sig blandt saa mange Skiønheder en Brud”,

Kramer, Finn Erik: Mere om aasiviit på Taseralik, 1993, Tidsskriftet Grønland.

Rasmussen, Hans-Erik: ”Aasiviit” – de kulturelle og politiske sommerstævner i Grønland, 1979, Jordens Folk.

Kramer, Finn Erik: Mere om aasiviit på taseralik. Om missionær Carl Wagners (1871-1944) oplevelser på Taseralik i sommeren 1893. Tidsskriftet - Grønland 1903

CloseClose

Ujarfigiuk Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu